Nõrk euro ja Euroopa Keskpanga läinud nädala otsuse kohaselt algav rahatrükk on head uudised eurotsoonist väljapoole eksportijatele, aga mõningane lootuskiir terendab ka pikka aega varjusurmas olnud Tallinna börsile, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

- Juhtkiri
- Foto: Anti Veermaa
Praegu investeeringuid plaanides on mõistlik sihik seada eurotsoonist väljapoole, näiteks eksportivatesse ettevõtetesse investeerides. Saksamaal näiteks on Euroopa Keskpanga otsus osta likviidsusprogrammi raames kokku 60 miljardi euro väärtuses vara vallandanud tõelise tormijooksu Saksamaa eksportööride aktsiatele.
Hoolimata sellest, et Saksamaa – ja ka teiste eurotsooni maade – poliitikute ja majandusteoreetikute seas on likviidsusprogramm põhjustanud vastakaid arvamusi, on Draghi otsus aktsiaturgudele meeltmööda olnud. Eksportivate ettevõtete aktsiad pakuvad end loogilise ja mõistliku valikuna välja ka teistes eurotsooni riikides.
Mida madalam euro kurss on, seda kasulik on eurotsoonist väljapoole eksportida. Saksamaal on siin suure ekspordimahu tõttu muidugi teiste riikide ees teatav eelis, mida on omalt poolt toetanud väike tööpuudus ja tugev sisetarbimine. Eesti kidura ekspordi mahu suurenemist on seni piiranud kehvapoolne globaalne nõudlus ning vähene konkurentsivõime, ent see viimane on kahtlemata ettevõtete endi poolt arendatav suurus. Nüüd on selle arendamine eriti kasulik.
Samas soodustab nõrgem euro majanduslikku kindlustunnet, mida tõendavad ka konjunktuuriinstituudi vastsed andmed Eesti kohta: pikaajalises võrdluses on perede majanduslik seis heal tasemel, kindlustunde paranemist toetab sissetulekute suurenemine ja tõsiasi, et hinnad ei tõuse. Super-Mario palve laenata ja kulutada ei kõneta arusaadavasti kuigivõrd Eesti tarbijat, küll aga võiks valitsus kaaluda võlakirjaprogrammi nii solidaarsuse korras kui ka pikemaajalist kasu silmas pidades. Eesti on nimelt ainus riik Euroopa Liidus, kus pole võlakirju. Sellal kui kõik teised Euroopa võlgnikud rahatrükiotsuse peale käsi plaksutasid, polnud Eesti riigil rõõmustada millegi üle.
Investorile tegi aga Euroopa Keskpanga rahatrükiotsus veel üle teene. Pärast otsusele järgnenud euro kursi langus ületas ka kõige pessimistlikud ootused ja suur hulk analüütikuid korrigeeris euro ja dollari kursi prognoosi selle aasta peale kohemaid senisest allapoole. Aina enam on neid analüütikuid, kes räägivad euro ja dollari kursi võrdsustumisest, küsimus on nende meelest vaid selles, millal see juhtub. Ehkki euroala riigina tähendab see meile pidevat vaesemaksjäämist, seisneb protsessi positiivne külg võimaluses, et Tallinna börsile mõjub see hästi. Prognoositava languse tõttu peaksid nimelt dollaritest hinnatud aktsiad kõigepealt valuutakursi miinuse tagasi tegema ja hakkama siis tootlust teenima.
Ühtlasi tuleb loota, et odavam euro ärgitab inimesi rohkem kulutama ning suurendab terve euroala konkurentsivõimet. Kas see nii läheb, seda näitab aeg.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!